ela hetkes,
ning ela,
ära sure,
lihtsalt ela.

oleksin kui,

kõikjal olnud,

ning mitte kuskile jõudnud.

liikuvalt,

stationaarne.

raugelt,

tasane.

erksalt,

hämar.

olen iseenda paradoks.

kui kevadtuul,
sind ümber puhub,
ning sa lehtedele maandud,
sa sünnid taas.

ja lehed sind,
soojalt embavad,
kui ühte neist,
sest lebad maas.

ent sa pole leht,
ei, ei ole leht,
oled puu,
lehti kandnud puuraas.

olgu su hing, kas või tühermaa, täis raagus puid, ja vaikust, sa oled kaunis.

olgu su nägu, kas või kaetud verest, meik jookseb maha, ja seguneb, sa oled kaunis.

olgu su hääl, kas või katkine klaver, heli vääralt kõlab, ja kaob, sa oled imeline.