issand, seal taevas,
mis saand', mis teed?
kõik maa valge,
ummistad kevadised ojaveed.
loll oli must arvata,
muutund' sa pole.
trikitad ikka inimhingi,
kevad ju ei tohiks olla külm ja kole.
säärane viis,
kõlanud toon.
see nii vastukarva,
küll ma su varsti üles poon.
No comments:
Post a Comment