Vihmasabin aknalaual,

Kõnnin talve igavesel haual.

Taevas nii kurb ja hall,

Päikest varjab katkematu pilvevall.

Puud ja maa rohelust täis,

Suvemõtteid leidub kõigi päis.

Suvi kui päästja viimne,

Suhe sellega vägagi intiimne.

Vihma seast leidub vaikust,

Milles armastust luuakse vihatust.

Taevas ja maa, ühtsena,

Loovad pildi väga kena.