luule
Thursday, November 1, 2012
Hämar on maailm,
eriskummalisus.
Küünlavalgel,
justkui edevus.
Tumedais toonides,
kõik mattunud.
Vaid tänavalambid,
kerisesse sattunud.
Öine õhk,
kraapimas huuli.
Purud need niigi,
ei see peata tuuli.
No comments:
Post a Comment
Newer Post
Older Post
Home
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment