Kui õues sadas lumi,
Väsind’ mu keha oli.
Hing sellel küüsis räsitud,
Mil puudus vaba voli.

Ning ümber oli rõõm,
Seest vaid surnud olin.
Maailm mu eest jooksis,
Kui selle keskele tulin.

Ja vein otsa saand’,
Kõhklemata tekkis janu.
Iga viimne hingetõmme,
Vähendas vähest vastupanu.

Kui taevast kattis pimedus,
Sai minust Saatana lelu.
Aga mis seal salada,
Selline kord on elu.