Sünge lehk,
mis elul,
jätab jälje,
igapäeva menul.

Ei tunne,
seda igaüks,
mitte iga,
idiootne kehkenpüks.

Selle eest,
ei rooma,
vaid seistes,
vajud kooma.

Ja kui,
kaob see,
siis hülga,
endine tee.