Üksnes hing,
Mida põimida,
Maa ja taevaga,
Jättes keha,
Võttes hinge.

Ainult nimi,
Mida laimata,
Enne ja pärast,
Kui koolnud olen,
Ning mädanen maas.

Vähene tüüp,
Keda eirata,
Kõrval ja kaugel,
Jäädes üksi,
Langen mina.

Ma olen,
Kui tükk sütt.
Hõõgun aegamisi,
Kuniks raev minus kustub.

Olen,
Kui sügistuul.
Kannan kaasas lehti ja oksi,
Kuniks nemadki mu juurest lahkuvad.

Olen,
Kui lapsenaer.
Täis rõõmu ja ambitsiooni,
Kuniks elu hammasrataste vahele jään.

Kui petab mind,
Mu enda vaist.
Reedab end,
Proovib ebamaist.

Kui jätab sind,
Su enda vari hall.
Hülgab su,
Upub pilvede all.

Kui lahkuvad,
Me hinged siit.
Kustuvad eluküünlad,
Lõppeb armuliit.

Do you hear,
What minds,
Tell one another,
At times,
Again and again.

So on,
And forth,
When in death,
We only,
Seek more.

Rip me,
Another gash,
Upon my flesh,
Whilst I sing,
Along to the thunder.

Vabandust,
Et siin.
Palun andeks,
Et omaks on piin.

Vabandust palun,
Et ruumi raiskan.
Andestust palun,
Et negatiivsust paiskan.

Vabandan,
Oma eksistentsi eest.
Vabandust,
Et olen.

See talvine imedemaa,
talvine vaikus.
Rohke lumesadu,
mille alla maailm haihtus.

Igat suunda,
Karge tuul puhumas.
Triiviv jääpank,
Mereranda uhtumas.

Pilvine taevavõlv,
Päeval ja ööl.
Päike vaid paitamas,
Kui igaüks meist tööl.
 

The light,
Shining,
In our eyes,
To blind,
grief and sorrow.

The wind,
Blowing,
In our ears,
To silence,
thoughts of horror.

The cold,
Numbing,
Our skin,
To embrace,
Cold touches of winter.