jäta see, ära hoia endale,
anna mulle ka maitsta,
seda keelatud vilja, mida peidad,
ma tahan tunda vaid.

kas mu sõnad sulle tundmatud,
kas ma räägin mõistatustes,
mida sa lahendada ei oska,
kuigi ma tean, et vastus su ees.

sa võid ju paljajalu läbi laane joosta,
see on vaid rohi ja hein,
mille peal sa trambid ja sammud,
jätad jalajälgi mööda teed.

aga jäta asi igavikku, see pole tähtis,
ausalt, kellele vaja seda tüli ja lärmi,
see on nii vanaviisi, tavaviisi,
las olla ja ununeda.